Programm [PDF]
Programm sektsioonidena [PDF]
Tartu Ülikooli Televisioonis on leitavad fotod.
Kolmapäev, 5. oktoober
20.00–22.00 Tervitusõhtu Tartu Aparaaditehases (Kolm Tilli, Kastani 42)
Tervitusõhtul toimub ühinguõiguse ja maksejõuetusõiguse revisjonide tänuavaldus.
Kõneleb justiitsminister
Lea Danilson-Järg.
Ühtlasi tänatakse teose
„Õigusreformide monograafia“ kaaspanustajaid.
Autorid: Karin Sein, Merike Ristikivi, Jaan Sootak, Ragne Piir, Katre Luhamaa, Gerda Johanson, Kadriann Ikkonen
Neljapäev, 6. oktoober
9.00–10.00 Hommikukohv (Tartu Ülikooli spordihoone, Ujula 4, uksed avatakse kell 8.45)
Plenaaristung
(Tartu Ülikooli spordihoone, Ujula 4) (videosalvestus)
Avamine
10.00 Avamine
Jüri Ratas,
Riigikogu esimees Hannes Vallikivi,
Advokaadibüroo WALLESS vandeadvokaat ja partner, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant Kui Eestit valitsesid juristid. Õigusteadlaste päevade 1922–1940 mõju ja tähendus Eesti riigile ja õigusele
Ettekandes arutletakse, kas ja kui suur võis olla õigusteadlaste päevade mõju Eestile ja kas midagi sarnast võiks saavutada tänapäeval.
Põhiseadus 30. Kuidas sündis põhiseadus?
(Tartu Ülikooli spordihoone, Ujula 4) (videosalvestus)
Väitlusjuhid:
Heiki Loot,
riigikohtunik, Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapitali nõukoja esimees
Mag. iur. Nele Parrest,
riigikohtunik
Arutelul osalevad: Jüri Adams,
Põhiseaduse Assamblee liige, Põhiseaduse Assamblee töö aluseks võetud
eelnõu töögrupi juht, endine justiitsminister ja Riigikogu liige;
Tõnu Anton, Põhiseaduse Assamblee
juhataja, endine Riigikohtu halduskolleegiumi esimees; PhD Liia Hänni, Põhiseaduse Assamblee
redaktsioonitoimkonna esimees, endine minister ja Riigikogu liige,
e-demokraatia vanemekspert; PhD Jüri Raidla,
Põhiseaduse Assamblee ekspert, justiitsminister 1990–1992, Ellex
Raidla Advokaadibüroo vandeadvokaat ja vanempartner
Kuidas sündis taastatud Eesti riigi, inimese põhiõiguste
ja õigusreformide vundament? Millised olid põhimõttelised valikud, kriitilised
ja dramaatilised hetked, mis õnnestus ja kas midagi oleks pidanud tegema
teisiti? Meenutavad ja avaldavad mõtteid põhiseaduse loojad 30 aastat hiljem.
11.40–12.00Õiguse eest
seisja autasude üleandmine –
Lea Danilson-Järg,
justiitsminister12.00–12.30 Kohvipaus
Õigusriigi taastamine Eestis aastatel 1992–2002
(Tartu Ülikooli spordihoone, Ujula 4) (videosalvestus)
Väitlusjuht: MA
Heili Sepp,
riigikohtunik12.30–14.00
Sissejuhatus ja ajalooline ülevaade:
dr. iur. Karin Sein,
Tartu Ülikooli professor;
PhD
Merike Ristikivi,
Tartu Ülikooli kaasprofessorArutelul
osalevad:
Heiki Loot,
riigikohtunik;
dr. iur. Priit Pikamäe,
Euroopa Kohtu
kohtujurist,
Riigikohtu endine esimees;
dr. iur. Priidu Pärna,
Justiitsministeeriumi endine
asekantsler;
Märt
Rask,
endine justiitsminister; PhD
Paul Varul,
endine justiitsminister,
Tartu Ülikooli emeriitprofessor
Vestlusringis käsitletakse
Eestis aastatel 1992–2002 ellu viidud õigusreformide saamislugu ja tagamaid.
Seadusandlusest on fookuses eelkõige võlaõigusseadus ja karistusseadustik,
mille jõustumisest möödub 2022. aastal 20 aastat. Ajaliselt keskendutakse kümnendile,
mis algab põhiseaduse vastuvõtmisega ja lõpeb kahe suure seadustiku –
võlaõigusseaduse ja karistusseadustiku – jõustumisega 2002. aastal. Plenaaristungi
vestlusringis osalejateks on nimetatud kümnendil Justiitsministeeriumis
töötanud ja reforme juhtinud võtmeisikud, kes avavad vestlusringis toonaste
otsuste tagamaad ja annavad tagasivaatava hinnangu selle kohta, millised toona
tehtud valikud on ajaproovile vastu pidanud, mida oleks pidanud tegema teisiti
ja milline on Eesti õigusriigi tervis täna.
14.00–15.15 Osalejate siirdumine sektsioonide kohtadesse, kus toimub lõuna
Kas meie põhiseadus on hästi kaitstud? Osa 2
(Tartu Ülikooli spordihoone, Ujula 4) (videosalvestus)
Väitlusjuht: PhD Uno Lõhmus, Riigikohtu endine esimees
15.15–16.45PhD
Madis Ernits,
Tartu Ringkonnakohtu kohtunikEesti põhiseaduslikkuse järelevalve mudeli põhiprobleemid
Dr. iur. Paloma Krõõt Tupay,
Tartu Ülikooli riigiõiguse lektorSeadusandja tahe või kohtuniku otsus? Katse hinnata põhiseaduslikkuse järelevalve tugevust seadusandja suhtes
Mag. iur. Aaro Mõttus,
Tartu Ülikooli riigiõiguse külalislektor,
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorantPoliitiline otsustusprotsess ja põhiseaduslikkuse järelevalve: rollijaotus ja menetlus
Jätkub eelmiste õigusteadlaste päevade riigiõiguse sektsioonis alustatud arutelu põhiseaduslikkuse järelevalve teemal. Eesti on põhiseaduslikkuse järelevalveks valinud omapärase mudeli. Presidendi eelkontroll, õiguskantsleri järelkontroll ja eraldiseisva konstitutsioonikohtu puudumine on sellele iseloomulikud tunnused. Millised on selle mudeli põhiprobleemid, mis on hästi ja mis võiks olla paremini ning mis kõige peamine: kas meie põhiseadus on hästi kaitstud? – selle üle arutlevad endised ja tänased Tartu Ülikooli riigiõiguse
õppejõud.
16.45–17.15 Kohvipaus
Quo vadis, tulevikutöö? Sotsiaalne turvalisus kaasaegsete töösuhete reguleerimisel
(Tartu Ülikooli spordihoone, Ujula 4) (videosalvestus)
Väitlusjuht:
LLD
Annika Rosin,
Turu Ülikooli töö- ja sotsiaalõiguse kaasprofessor17.15–18.45Mag. iur. Thea Treier,
nõunik tööküsimustes Eesti Vabariigi alalises esinduses Euroopa Liidu juuresKas Euroopa Liit ületab miinimumtasu regulatsiooni kehtestamisel oma pädevust?
PhD
Seili Suder,
Sotsiaalministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhatajaMillist regulatsiooni vajab kaugtöö?
Dr. iur. Merle Erikson,
Tartu Ülikooli tööõiguse professorVaktsineerimise kohustuslikkus töösuhtes
Liina Naaber-Kivisoo,
Viru maakohtu kohtunikTöösuhete regulatsiooni kitsaskohad koroonakriisis
Tehnoloogia arengu, globaliseerumise, teisenenud väärtushinnangute ja muude ühiskonnas toimunud muutuste tõttu on muutunud töö sisu ja selle tegemise korraldus. Uued töö tegemise vormid ja viisid on saanud igapäevaseks. Kätte jõudnud tulevikutöö reguleerimisel peavad oluliseks suuremat kokkulepete sõlmimise vabadust nii töötaja kui ka tööandja. Töösuhete reguleerimise suundumus on aga pigem töösuhte poolte käitumisreeglite üksikasjalik sätestamine. Arutletakse, kas ja miks on üksikasjalikkus vajalik miinimumpalga, kaugtöö ning tööohutuse ja töötervishoiu reeglite kehtestamisel ja rakendamisel.
Lepingu sõlmimise kohustus ja vastutuse anonümiseerumine anno 2022 – ühisrahastusest krüptorahani lepinguõiguse kontekstis
(V Spa konverentsikeskus, Riia 2) (videosalvestus)
Väitlusjuht:
PhD
Marko Kairjak,
Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi aseesimees,
Ellex Raidla Advokaadibüroo vandeadvokaat ja partner15.15–16.45Arutelul osalevad: PhD
Nikita Divissenko,
Utrechti Ülikool, Holland;
Siim Tammer,
Finantsinspektsiooni juhatuse liige,
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant;
Reimo Hammerberg,
Ignium OÜ tegevjuht Finantssektor on lepingu sõlmimise kohustuse pannud eeskätt viimase kümne aasta jooksul hoopis teise vaatesse. Igaühe õigusest saada endale elementaarne võimalus arveldamiseks ehk pangakonto on tänapäevases finantsteenuste maailmas saanud mitmekesisem õigus teha mittepangast maksevahendaja kaudu odavaid makseid, teenida pensionisambale lisa igapäevaselt läbi moeka mobiilirakenduse, rahastada asju ühiselt ja jätkusuutlikult ja lõpuks üleüldse öelda lahti tsentraalselt kontrollitavast ja seega igavast tavalisest maksevahendist ning teha ülekandeid krüptorahas. See kõik on uus normaalsus ja VÕS on pidanud sellega sammu pidama. Kas KYC/AML on muutnud lepingu sõlmimise kohustust ja lepingu lõpetamise õigust? Sektsiooni teemaks on, kuivõrd peaks seadusandja tagama investori õigusi alternatiivse finantseerimise maailmas: ühinguõiguslik kaitse
vs. lepingulised suhted, järelevalve keerulised valikud tüüptingimuste kontrollimisel, keeruliste finantsinstrumentide dekonstrueerimine. Kindel on see, et tegevusloa kohustuste eest põgenemine on kaasa toonud keerulised lepingulised suhted, mis võivad tekitada Eestile riske: ühisrahastus, ICOd, makseteenused.
16.45–17.15 Kohvipaus
Karistus – kättemaks või preventsioon?
(V Spa konverentsikeskus, Riia 2) (videosalvestus)
Väitlusjuhid: PhD
Anneli Soo,
Tartu Ülikooli karistusõiguse kaasprofessor
PhD
Andreas Kangur,
Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör,
Tartu Ülikooli kriminaalprotsessi lektor17.15–18.45PhD
Anneli Soo,
Tartu Ülikooli karistusõiguse kaasprofessorMillised karistuse eesmärgid seab KarS § 56?
Mari-Liis Mägi,
kliiniline kohtupsühholoog,
kohtupsühholoogia ekspertKas muutumist käitumises kutsub esile piits või präänik?
Arutelul osalevad:
Elina Elkind,
Harju Maakohtu kohtunik;
Mihkel Gaver,
Advokaadibüroo GAVER vandeadvokaat;
Toomas Liiva,
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör;
Mari-Liis Mägi,
kliiniline kohtupsühholoog,
kohtupsühholoogia ekspert Karistusseadustiku jõustumisest on möödas 20 aastat. KarS § 56 lg 1 annab juhtnööri süüdlasele karistuse kohaldamisel arvestada mitte üksnes toimepandu, vaid ka süüdlase isikuga. Kas, kuidas ja mis põhjusel seda teha? Arutelul osalevad eksperdid, kellel karistuste kohaldamisse puutuvalt kogemust kokku 68 aastat.
Muudatused üürilepingu regulatsioonis
(Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskus, Struve 1) (videosalvestus)
Väitlusjuht: PhD
Paul Varul,
Tartu Ülikooli emeriitprofessor,
Advokaadibüroo TGS vandeadvokaat ja vanempartner
15.15–16.45
Tõnu Toompark,
Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liigeMis on üüriõiguse
regulatsioonil viga ja kuidas see korda teha?
Vaike Murumets,
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhatajaKas puuküürnike probleemi
lõplik lahendamine on võimalik?
Dr. iur. Karin Sein,
Tartu Ülikooli
tsiviilõiguse professorÜürilepingutega seonduvad
vaidlused COVID-19 pandeemia kontekstis
Eluruumi üürilepingu reeglistik on vast enim võlaõigusseaduse 20-aastase kehtivusaja jooksul reformitud osa ning erinevalt Euroopa Liidu tarbijaõiguse direktiivide ülevõtmisest ajendatud muudatustest on üürilepingu regulatsiooni muutmise tinginud puhtalt riigisisene areng. 2021. aasta alguses toimus ulatuslik üüriõiguse reform, millele eelnes üürileandjate esindajate poolt puuküürnike probleemi tõstatamine ning väide, et Eesti eluruumi üürilepingu regulatsioon on liialt üürniku poole kaldu. Sektsiooni eesmärk ongi anda kriitiline hinnang eluruumi üürilepingu regulatsiooni muutumisele võlaõigusseaduse 20-aastase kehtivusaja jooksul ja küsida, kas praeguse regulatsiooniga on saavutatud mõistlik tasakaal lepingupoolte huvide vahel. Lisaks eluruumi üürilepingu reformile on COVID-19 pandeemiast tingitud piirangud tõstatanud küsimuse, kas Eesti üürilepingu regulatsioon on ikka piisavalt paindlik, selleks et lahendada sellise erakordse kriisi käigus üles kerkinud probleeme.
16.45–17.15 Kohvipaus
Sotsiaalõiguste roll põhiseaduses
(Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskus, Struve 1) (videosalvestus)
Väitlusjuht:
Dr. iur. Gaabriel
Tavits,
Tartu Ülikooli sotsiaalõiguse professor
17.15–18.45
PhD
Katre Luhamaa,
Tartu Ülikooli Euroopa
õiguse lektorRiigi kohustused haavatavate perede laste heaolu tagamisel
LLM
Mari-Liis Viirsalu,
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorantIsiku valikuõigusel põhinev turupõhine sotsiaalteenuste korraldus – kelle
huvides?
Mag. iur. Merle Malvet,
õiguskantsleri
kantselei sotsiaalsete õiguste osakonna nõunikPõhiõigus sotsiaalkindlustusele
Peep Peterson,
tervise- ja tööministerPikaajaline hooldus, hooldekodu ja põhiõigused
Sektsioonis arutletakse sotsiaalsete põhiõiguste olemuse ja nende tähtsuse üle. Sotsiaalsed õigused Eesti põhiseaduses – 30 aastat teooriat ja praktilist kogemust. Põhitähelepanu on pööratud küsimustele, missugune on nii riigi kui ka üksikisiku roll ja vastutus sotsiaalkaitse tagamisel ning missugune on põhiseadusega tagatud sotsiaalkaitse ulatus.
Riigikohus karistusõiguse tõlgendajana
(Lydia hotelli sündmuskeskus, Ülikooli 14) (videosalvestus)
Väitlusjuht: Markus Kärner, Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant
15.15–16.45Arutelul osalevad: PhD
Jaan Sootak,
Tartu Ülikooli emeriitprofessor;
PhD
Paavo Randma,
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik;
dr. iur. Erkki Hirsnik,
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik;
mag. iur. Andres Parmas,
riigi peaprokurör Seaduse teksti ja tegeliku elu vahele jääb paratamatult ruum, mis vajab sisustamist. Karistusseadustiku 20-aastase eluea jooksul on õiguse edasiarendamisel ja selle ühetaolise kohaldamise tagamisel olnud suur tähtsus Riigikohtu lahenditel. Kuigi seadusandja ei ole materiaalõiguslikes küsimustes Riigikohtu lahenditele pretsedendiõiguslikku tähendust andnud, seob kõrgeima kohtu praktika faktiliselt siiski kõiki õiguse kohaldajaid. Seetõttu ei piirdu Riigikohtu otsus sageli vaid üksikjuhtumiga. Sektsioonis käsitletakse Riigikohtu rolli karistusõiguse tõlgendajana. Arutleme, kuidas on Riigikohus 20 aasta jooksul karistusõigust edasi arendanud ning kui palju peaks seadusandja jätma ruumi õiguse tõlgendamiseks. Millistest kaalutlustest lähtub riigikohtunik otsust tehes? Kuidas kujuneb õigusdogmaatika ning kas seda tohib laenata ka näiteks Saksamaalt? Millised on õigusteadlaste ja praktikute ootused Riigikohtule? Kust läheb piir õiguse tõlgendamise ning selle loomise vahel?
16.45–17.15 Kohvipaus
Autori ja esitaja kui autorilepingu nõrgema poole kaitse ning sellekohane uuendatud regulatsioon autoriõiguse seaduses
(Lydia hotelli sündmuskeskus, Ülikooli 14) (videosalvestus)
Väitlusjuht: PhD Aleksei Kelli, Tartu Ülikooli intellektuaalse omandi õiguse professor
17.15–18.45Õigusloomeline vaade:
Kärt Nemvalts,
Justiitsministeeriumi intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse juhatajaAutorilepingute regulatsioon AutÕS-s, taust ja valitud lahendused
Akadeemiline vaade:
dr. iur. Irene Kull,
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna eraõiguse osakonna juhataja,
tsiviilõiguse professorAutÕS-s tehtud muudatuste sobivus üldisesse lepinguõiguslikku raamistikku
Praktiline vaade autorite poolt:
Eeva Mägi,
Eesti Audiovisuaalautorite Liidu juhatuse liige,
Maria Mägi Advokaadibüroo vandeadvokaat ja partnerKuidas muudatused aitavad kaasa autorite huvide kaitsele?
Praktiline vaade õiguste kasutaja poolt:
Toomas Seppel,
Advokaadibüroo Hedman Partners & Co vandeadvokaat ja partnerKui suuri muudatusi toob uus regulatsioon kaasa filmitootjate tegevuses?
Järgneb arutelu osalejate vahel.
Autoriõiguse seadus jõustus 12. detsembril 1992. See tähendab, et tegu on ühe pikaajalisema õigusaktiga meie õiguskorras, mis on ühte valdkonda katkematult reguleerinud. Samas on seadust ka üle 40 korra muudetud, sageli ELi direktiivide ülevõtmise tõttu. Ühed mahukamad muudatused jõustusid 2022. aasta 7. jaanuaril seoses kahe 2019. aasta direktiiviga (2019/789 ja 2019/790). Autorilepinguid on AutÕS reguleerinud tegelikult juba selle jõustumisest alates, kuid ELi tasandil ei ole varem sellekohaseid nõudeid kehtestatud. Praegu on just õige aeg heita pilk nendele viimastele muudatustele ning arutleda, kuivõrd tasakaalustatult on ELi õigusest lähtudes sätestatud normid AutÕS-s, kas ja kuidas mõjutavad tehtud muudatused näiteks töösuhteid ning milline on audiovisuaalsete teoste loomise köögipool.
Reede, 7. oktoober
Juriidilise isiku vastutus
(Tartu Ülikooli spordihoone, Ujula 4) (videosalvestus)
Väitlusjuht:
Juhan Sarv,
riigikohtunik9.30–11.00Arutelul osalevad:
dr. iur. Priit Pikamäe,
Euroopa Kohtu kohtujurist; PhD
Laura Aiaots,
riigiprokurör;
Velmar Brett,
riigikohtunikDerivatiivne vastutus: KarS § 14 lg 1 kataloogi põhjendatus ja katalooglahenduse alternatiivid. Kas meil on vaja derivatiivset vastutust ja KarS § 14 lg 1 kinnist loetelu? Täideviimine ja tegevusetus: kas on senise klassikalise üldosast lähtuva lähenemise puhul võimalik mingi
via media elik kolmas tee?
Stigmatiseerimine ja õigussubjektsus – endiselt puudulikud praktilised lahendused.
11.00–11.30 Kohvipaus
Riigiõigus versus Euroopa Liidu õigus
(Tartu Ülikooli spordihoone, Ujula 4) (videosalvestus)
Väitlusjuht: PhD
Rait Maruste,
Riigikohtu endine esimees11.30–13.00Sissejuhatus teemasse: prof
Anneli Albi,
Kenti ülikool,
Canterbury,
SuurbritanniaArutelul osalevad: prof
Anneli Albi,
Kenti ülikool,
Canterbury,
Suurbritannia; PhD
Carri Ginter,
Tartu Ülikooli Euroopa õiguse kaasprofessor, Jean Monnet’ õppetooli hoidja; Klen Jäärats,
Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor;
mag. iur. Nele Parrest,
riigikohtunikELi loomise lähtealus: kes lõi mille ja mis eesmärkidel? Kas ELi õiguse esimus on absoluutne ehk kas see katab tingimusteta kõik õigusharud ja -väljad ehk kas riigid andsid ELile blankoveksli oma põhiseaduse üle otsustamiseks?
Kui esimusel on piirid, siis milles ja kuidas need seaduvad ning võimalikud vaidlused lahendatakse? Kas ELi õiguse ühetaolisus ja jäik ülimuslikkus rikastab või vaesestab? Milline on selle doktriini toime ELi meelsusele ja euroskeptitsismile?
Tarbijakrediit anno 2022: täiesti vabade inimeste täiesti vaba tahe võtta täiesti vabalt kohustusi ja jääda täiesti vabalt võlgu?
(V Spa konverentsikeskus, Riia 2) (videosalvestus)
Väitlusjuht: PhD Piia Kalamees, Tartu Ülikooli tsiviilõiguse kaasprofessor
9.30–11.00Arutelul osalevad: PhD
Piia Kalamees,
Tartu Ülikooli tsiviilõiguse kaasprofessor;
Kilvar Kessler,
Finantsinspektsiooni juhatuse esimees;
Vahur-Peeter Liin,
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi kohtunik;
Martha Skirta,
Bondora AS;
Maarita Meri,
osakonna juhataja, erakliendi võlahalduse ja väikefinantseerimise otsustamise osakond Eestis, Swedbank AS;
Jüri Puust,
kohtumenetluse osakonna juhataja,
Swedbank AS2009. aasta finantskriisi järgsel ajal aktuaalseks muutunud teemad nagu kiirlaenude kättesaadavus, vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine, ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste kasutamine ja menetluslikud takistused tarbijate kaitse tagamisel on endiselt aktuaalsed ka aastal 2022. Lisaks on tekkinud mitu uut teemat nagu laenukoormuse piiramine, tarbijakrediidisätete kohaldamise võimalikkus võistlevas hagimenetluses, reeglite selgus, krediidiandjate võimalused ennetada probleeme ja kasutada IT-lahendusi.
Sektsioonis vastatakse küsimustele, kas kehtivad tarbijakrediidi sätted on piisavad, et tarbijate huve kaitsta, millised oleksid võimalikud lahendused ja milline on tarbijakrediidiõiguse perspektiiv.
11.00–11.30 Kohvipaus
Kaupade müüki ja teenuste osutamist vahendavad platvormid ja nende roll vahendaja või põhisoorituse toojana
(V Spa konverentsikeskus, Riia 2) (videosalvestus)
Väitlusjuht: Sander Kärson, Advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat ja juhtivpartner
11.30–13.00Arutelul osalevad:
Kirsti Pent,
Advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat ja partner;
dr. iur. Martin Käerdi,
Ellex Raidla Advokaadibüroo vandeadvokaat ja partner,
Tartu Ülikooli tsiviilõiguse kaasprofessor;
Henri Arras,
BOLTi valitsussuhete juht (tbc)
Kaupade müüki või teenuste osutamist vahendavad
on-line-platvormid on saanud uuenevas majanduskeskkonnas üha tavalisemaks ning on omandamas märkimisväärset turujõudu ja asendamas ettevõtjate traditsioonilisi individuaalseid turustuskanaleid. Selliste
on-line-platvormide kasutamisega kaasnevate õigussuhete olemus on paljudel juhtudel endiselt ebaselge. Väitlusjuht ning arutelul osalejad koos kuulajatega korraldavad ühise ajurünnaku nende õigussuhete lahkamiseks ning mõtestamiseks. Vastuseid otsitakse platvormide kaudu tellitava kauba või teenuse osutamise eest vastutuse küsimusele, samuti küsimusele, kas platvormitöö tegijate puhul on põhjendatud nende lepingute ümberkvalifitseerimine töösuhteks; lahatakse platvormi opereerimisega seotud konkurentsiõiguslike probleeme, platvormide turujõu kontrollimise vahendeid ning platvormide õigusliku reguleerimisega seotud majandushaldusõiguse küsimusi.
Kliimaõigus 2022. „Teame, kuhu tahame jõuda, aga kuidas sinna saab?“
(Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskus, Struve 1) (videosalvestus)
Kliimaõiguse sektsioon on pühendatud
Tartu Ülikooli emeriitdotsent Hannes Veinlale.
Väitlusjuht:
Dr. iur. Ivo Pilving,
Riigikohtu halduskolleegiumi esimees,
Tartu Ülikooli haldusõiguse
kaasprofessor9.30–11.00
Kädi Ristkok,
Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhatajaKliimaeesmärkide seadmine õigusaktides ja arengukavades
Kärt Vaarmari,
Keskkonnaõiguse Keskuse konsultantKliimamuutused ja inimõigused
Jaan Lindmäe,
Eesti Metsa ja Puidutööstuse Liidu õigusloome teemajuht, vandeadvokaatEttevõtja vaade kliimaeesmärkidele
Kliimasektsioonis arutame, kuidas oleks võimalik jõuda ühiskonnani, kus meie elutegevus on kliimaneutraalne. Kas riik teab teed selle eesmärgini? Kuidas tagada inimeste õiguste kaitse nii muutuva kliima tingimustes kui ka ühiskondliku ülemineku raames? Milline on ettevõtjate nägemus ja mida nad riigilt ootavad?
11.00–11.30 Kohvipaus
Inimõigused
kriisiajal
(Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskus, Struve 1) (videosalvestus)
Väitlusjuht:
Minna-Liina Lind,
Eesti inimõiguste ja
rände erisaadik
11.30–13.00
LLM Peeter Roosma, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik
Euroopa Inimõiguste Kohtu
vaade kriisiajale inimõiguste aspektist
PhD
Tiina Pajuste, Tallinna Ülikooli rahvusvahelise
õiguse ja julgeoleku professor
Inimõiguste kaitse kriisiajal eraettevõtete vaates
Dr. iur. Mart Susi, Tallinna Ülikooli inimõiguste
professor
Kriiside
mõju inimõiguste üldpõhimõtetele
Sektsiooni eesmärk on arutleda viimaste aastate globaalsete kriiside (Covid-19
ning Venemaa agressioon Ukrainas) mõju üle inimõiguste universaalsuse
põhimõttele ning käsitleda inimõiguste tagamise praktilisi probleeme.
100 aastat esimestest Eesti õigusteadlaste päevadest
(Lydia hotelli sündmuskeskus, Ülikooli 14) (videosalvestus)
Väitlusjuht:
Dr. iur. Marju Luts-Sootak,
Tartu Ülikooli õiguse ajaloo professor9.30–11.00Mag. iur. Toomas Anepaio,
Riigikohtu andmekaitsespetsialist-arhivaarBaltisaksa proloog. Õigusteadlaste päevast 160 aastat tagasi
Dr. iur. Priidu Pärna,
Tallinna notarTundmatu Ferdinand Karlson, Eesti õigusteadlaste päevade algataja
Dr. iur. Hesi Siimets-Gross,
Tartu Ülikooli õiguse ajaloo ja Rooma õiguse kaasprofessor,
Euroopa Kohtu keelejuristJüri Uluots ja Eesti õigusteadlaste päevad
Kai Amos,
Advokaadibüroo Amos vandeadvokaatMeenutusi Eesti õigusteadlaste päevade korraldamise traditsiooni taastamisest
Esimesed Eesti õigusteadlaste päevad toimusid 19.–20. aprillil 1922 Tartus, eestvedajaks Tartu Õigusteadlaste Selts. Seltsi vedas omakorda aktiivne advokaat, spordi- ja kultuuritegelane Ferdinand Karlson, kellest teeb ettekande Priidu Pärna. Õigusteadlaste päeva eeskujuna on ikka mainitud saksa juristide päevi – esimene katse võtta kokku kohalikud juristid tehti 60 aastat varem – sellest kõneleb Toomas Anepaio. Hesi Siimets-Grossi ettekandest saame teada, missugust rolli mängis Jüri Uluots sõdadevahelise aja Eesti õigusteadlaste päevadel. Kai Amos meenutab õigusteadlaste päevade traditsiooni taastamise raskusi ja rõõme 1990. aastatel.
11.00–11.30 Kohvipaus
Kohtuniku roll võistlevas kriminaalmenetluses
(Lydia hotelli sündmuskeskus, Ülikooli 14) (videosalvestus)
Väitlusjuht:
Taavi Pern,
juhtiv riigiprokurör11.30–13.00Ingrid Kullerkann,
Tartu Maakohtu kohtunikKvaliteetne lõpptulemus või mängu ilu või mõlemat? Kohtuniku ootused menetlusosalistele
PhD
Andreas Kangur,
Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör,
Tartu Ülikooli kriminaalprotsessi lektorLas süüdistaja süüdistab, kaitsja kaitseb, kohus nautigu mängu
Dmitri Školjar,
Eesti Advokatuuri juhatuse liige,
Advokaadibüroo CLARUS vandeadvokaat ja partnerKohus kestab, ülekohus kaob (Eesti vanasõna). Õige otsus ei sünni kiiruga
Kuigi kehtiv kriminaalmenetluse seadustik jõustus juba 2004. aastal, on just viimastel aastatel avalikkuse tähelepanu köitnud mitmed võistlevad kohtumenetlused. Kõrvaltvaatajate sõnul on menetlused aeglased, süüdistatavate-kaitsjate sõnul ebaõiglased ja prokuröride sõnul ebaefektiivsed. Mida tuleks muuta? Diskussioonis annavad prokurör, kohtunik ja advokaat oma vaate ja seisukohad selle kohta, milline on ja millisena võiks toimuda kohtumenetluse juhtimine. Ühtlasi arutletakse, millisel moel peaks võistlevas kriminaalmenetluses end positsioneerima kohtunik, ja keskendutakse sellele, kuidas leida tasakaal ning tagada nõrgima poole kaitseõigus, menetluse efektiivsus ja kiirus ning mitte tekitada kahtlusi kohtu erapooletuses.
13.00–14.00 Lõuna, osalejate siirdumine lõppistungile
Henn Jõksi fondi stipendiaatide väljakuulutamine
(Tartu Ülikooli spordihoone, Ujula 4)
(videosalvestus)
14.00–14.15 Stipendiaadid teeb teatavaks
Allar Jõks,
Advokaadibüroo SORAINEN vandeadvokaat ja partner
Lõppistung. Teaduspõhine õigus
(Tartu Ülikooli spordihoone, Ujula 4) (videosalvestus)
Väitlusjuht:
Märt Treier
14.15–15.45Poodiumil arutlevad: prof
Tarmo Soomere,
Eesti Teaduste Akadeemia president;
Kaja Tael,
kliima- ja
energiapoliitika erivolitustega diplomaatiline esindaja;
Helen Sooväli-Sepping,
Tallinna Tehnikaülikooli rohepöörde prorektor;
Marti Hääl,
ettevõtja;
Raivo Vare,
majandusekspert
Erinevalt õigusteadlaste päevade plenaaristungist, mis vaatab minevikku, meenutades õigusreformide ajalugu ning sellele järgnevatest paneelidest, mis käsitlevad oleviku aktuaalseid õigusprobleeme, soovib lõppistung heita pilgu tulevikule. Kahtlemata on Eesti ühiskonna ja õiguskorra ees seisvaid väljakutseid rohkem kui üks, seekord vaatame aga tulevikule läbi rohepöörde prisma. Kui kliima- ja keskkonna eesmärkide saavutamiseks on vajalik need integreerida kõigisse eluvaldkondadesse, siis kuidas peaks õigus sellele väljakutsele vastama? Kas headuse ja õigluse kunst peaks rohepöörde eesmärke silmas pidades, põhinema senisest enam kõige uuematel teaduslikel faktidel ning uurimustel, olema teaduspõhine õigus? Kas kriisid, millest Eesti ühiskond viimastel aastatel läbi on käinud, näiteks koroonakriis ning kriisid, milles jätkuvalt elame, sealhulgas kliimakriis ning Venemaa sõjaline agressioon rahumeelse Euroopa riigi - Ukraina vastu, on pannud õigusteadlasi ning õiguse loojad ühe enam abi otsima ning abi küsima ka teiste erialade teadlastelt? Milline üldse peaks tuleviku õiguse kujundamisel olema juristide ja teiste valdkondade spetsialistide vaheline tasakaal?
Lõppsõnad
(
videosalvestus)
Dr. iur. Priidu Pärna,
Tallinna notar